Konflikt on areng, mis otsib väljapääsu

Disagreement.jpg

Konflikti all mõistame situatsiooni, kus erinevad väärtused, uskumused või vajadused on omavahel vastuolus.
Kuna igas suhtes on tegu kahe erineva inimesega ja mõlemal on kaasas omad kogemused, elupõhimõtted ja maailmavaade, on täiesti mõistetav, et konfliktid kuuluvad meie igapäevasesse ellu. Sellest, kuidas inimesed konfliktsituatsioonis käituvad, sõltub, kas suhe on liikumas koosarenemise ja tingimusteta armastuse poole või hoopis teineteisest eraldumise ja kannatuste suunas. Imago suhtetöö teooria alusel on konflikt igas paarisuhtes igati normaalne nähtus, seepärast püüab teemat lahata selle valdkonna arendaja Eestis Sille Jõgeva.
Enamik suhteid algab kauni romantilise armumisega või imestamisväärse äratundmisega, et just seda inimest olen ma enda kõrvale soovinud. Romantiline armastus võib kesta mõnest kuust kuni paari aastani ja seejärel saabub suhtesse argielu oma tavapäraste rutiinide ja probleemidega.

Imago suhteteoorias nimetatakse romantilisele armastusele järgnevat faasi võimuvõitluse faasiks. 
Pole täpselt teada, kuna faasid vahetuvad, ent paljud paarid tajuvad märkimisväärset muutust just siis, kui tehakse otsus pühenduda teineteisele. Tavaliselt räägitakse neil puhkudel abiellumisest, kihlumisest, suhte avalikustamisest või kooselu alustamisest. Soovitakse astuda järgmine samm, enam ei piisa, et partner on lihtsalt kaunis, tark, humoorikas ja heasüdamlik. Nüüd on aeg täita järgmised ootused, mõned neist teadlikud, kuid enamik paraku alateadlikud.

Kogunenud ootused
Pärast kooselu alustamist oletab enamik inimesi alateadlikult, et nende tulevases abielus või kooselus hakkavad asjad toimuma nii, nagu oma alateadlikus kujutluses nähakse. Näiteks usklikust perekonnast pärit naine võib oodata, et pühapäevahommikud mööduvad koos perega kirikus, pärast seda pargis jalutades ning seejärel ühise lõunasöögiga. Spordifanaatik võib näiteks oodata, et tema tulevane kaasa vaatab sporti samasuguse huviga ja nende puhkused mööduvad koos lemmikvõistkonnaga koos ringi reisides ja võistlusi jälgides. Oleme neid ootuseid kogunud terve lapsepõlve, võttes eeskuju oma vanematelt või hooldajatelt, õpetajatelt, filmidest, muinasjuttudest ja mujalt. Juba enne partneri leidmist on meie peas üsna kindel nägemus, kuidas oleks “õige” koos elada. Seda kujutlust nimetatakse imagoks. Meil kõigil on oma imago kooselust, armastusest, ideaalsest partnerist, laste kasvatamisest, probleemide lahendamisest jne.

Meie alateadlikus kujutluses saavad rahuldatud kõik meie ootused ja vajadused, et saaksime end tunda turvaliselt ja õnnelikult.
Me ei alusta suhteid sellepärast, et rahuldada teiste vajadusi ja kanda hoolt oma partneri eest, me soovime täita oma vajadusi, alateadlikult püüdleme läbi suhte psühholoogilise ja emotsionaalse arengu suunas. Pärast romantilise armumise faasi, kui suhe tundub turvaline ja on vastu võetud otsus, et jäädakse kokku, hakkame ootama teiselt poolelt oma imagole vastavat käitumist.
Olukorra teeb raskeks see, et kuni me pole iseendalegi teadvustanud, mida ja mil viisil me oma partnerilt ootame, on neid soove keeruline täita. Seda enam, et partneril on peas oma kujutlused harmoonilisest kooselust ja rida rahuldamata vajadusi, mis samuti ootavad täitmist.

Näide elust. Ants ja Malle on elanud koos kakskümmend aastat ja Ants on kindel, et Malle on enesekeskne ega hooli temast. Ta toob rida näiteid, mis väljendavad seda, kuidas Malle teda ignoreerib ega hooli temast. Samal ajal pole Malle Antsu väidetega nõus, kuna oma arust on ta proovinud kõike, et vaid leida viis, kuidas saavutada oma kaasa rahulolu. Ta on end sundinud isegi suusatama, kuigi ta ei salli külmetamist, vaid eelistaks pigem rannaliival aega veeta. Ta on proovinud kõike, kuid miski ei tööta. Kui küsida Antsult, mida konkreetset ta oma naiselt ootab, mis paneks teda tundma, et naine teda armastab, kõlab vastuseks: “Kui ta on olnud minuga abielus kakskümmend aastat ja ikka veel ei tea, mida ma tahan, siis see näitab, et ta pole mulle üldse tähelepanu pööranud ega hooli minust karvavõrdki.

Suhe kui võimuvõitlus
Imikuna pruugib meil vaid rahulolematust näidata, kui enamik emasid teeb kõik, et arvata ära, kuidas oma last rahustada ja tema vajadusi rahuldada. Paljud meist jätkavad täiskasvanuna sama käitumist, oodates, et teised, eelkõige aga partner, suudaksid rahuldada meie vajadusi ilma, et annaksime nendest teada. Kui partnerid ei räägi teineteisele, mida nad soovivad, ja pidevalt kritiseerivad ja süüdistavad teineteist, siis pole ime, et konfliktid on esikohal ja armastus hakkab hääbuma. On paare, kes on võimelised elama koos viha ja teineteisest eemaldumisega aastaid, kompenseerides oma valu ja rahuldamata vajadused alkoholi, vägivalla, narkootikumide, ülipikkade tööpäevade või millegi muuga.

Fotolia_30443235_XS.jpg

Olles jõudnud võimuvõitluse faasi, näib elu kaootilisena.
Pole pidepunkti, pole arusaamist, millal see algas ja kuidas see lõpeb. Konfliktide tekke põhjuseid tuleb aina juurde ja võib tulla perioode, kus partneri iga liigutus kutsub esile ärrituse. Illusioon romantilisest armastusest on surnud ja asemele pakkuda pole midagi. Esmalt saabub šokk ja peast käib läbi mõte, et see isik polegi see “õige”. Pärast šokki püüame olukorda eitada ja anda endast parima, et näha oma partneri negatiivseid omadusi positiivses valguses. Seejärel kannatus katkeb ja saabub suur pettumus ning südamevalu. Valu suurus on seotud sellega, kuivõrd sinu varasem kujutlus õnnelikust kooselust erineb reaalsusest.

Järgneb kauplemise faas, mida iseloomustab mõtlemisviis, et kui sina teed seda mulle, siis mina olen nõus tegema seda sulle, näiteks “Kui sa lased mul rohkem purjetamas käis, veedan rohkem aega koos lastega” või “Kui sa jood vähem, olen nõus sinuga rohkem seksima”.
Viimane faas on meeleheide, kus paar on kaotanud lootuse tuua õnn ja armastus oma suhtesse tagasi, hingevalu on olnud liiga palju ja kestnud liiga kaua. Selles punktis otsustavad pooled paarid suhte lõpetada. Enamik nendest, kes jääb kokku, loob paralleelsuhte ja püüab leida oma õnne väljaspool seda suhet. Vaid vähesed, kõigest viis protsenti paaridest, püüavad leida lahenduse, kuidas väljuda konfliktifaasist ja luua sügavat rahuldust pakkuv paarisuhe.

Teadlik või alateadlik?
Mida teadlikumad me oleme iseendast ja oma vajadustest, seda kergem on meil jõuda rahuloluseisundisse. Kui soovid, et sinu suhe pakuks rohkem rahuldust ja armastust, on aeg alustada teadlikku suhet.

Mõned soovitused:

1. Alateadlikus suhtes hoiad sa kinni lapsepõlve uskumusest, et sinu partner suudab automaatselt sinu soove ja vajadusi ära arvata. Teadlikus suhtes sa aktsepteerid fakti, et paremaks teineteisemõistmiseks on vaja selget ja üheselt mõistetavat kommunikatsiooni. Võetakse aega ja jagatakse oma ootusi teineteisega. Näiteks mida ootad kaaslaselt olukorras, kui sul on halb tuju, kui oled väsinud või haige, kui lähete koos puhukusele, kui saabumas on jõulud jne. Mida selgemalt ja konkreetsemalt oma ootusi väljendad, lisades nendega kaasnevaid emotsioone, seda lihtsam on neid mõista ja täita.

2. Alateadlikus suhtes reageerid sa ilma mõtlemata. Konfliktsituatsioonides reageerides aitame kaasa teineteisest eraldumisele ja probleemi süvendamisele. Teadlikus suhtes oled sa teadlik oma nõrkadest kohtadest ja treenid end käituma konstruktiivsemal viisil. Olles tavaliselt domineeriv ja lahendaja pool, püüa olla süüdistamise ja kritiseerimise asemel parem kuulaja ja püüa mõista oma kaaslase ja iseenda käitumist ning selle taga peituvaid tegelikke vajadusi. Olles “kilpkonna-tüüp”, proovi enne enesesse sulgumist kuulata oma kaaslast empaatilisel ja mõistval viisil, et aru saada, mis on tema tegelik mure ja kuidas sellele üheskoos sobiv lahendus leida.

3. Alateadlikus suhtes sa oletad, et sinu partneri roll on hoolitseda sinu vajaduste täitmise eest. Teadlikus suhtes lased sa sellest nartsisistlikust hoiakust lahti ja suunad oma energia sellele, et mõista oma partneri vajadusi. Näiteks võib mees vajada aega sportimiseks, et tulla toime tööpäevadest tingitud stressiga, naine aga tunneb, et on mehe poolt hüljatud, kuna viimane viibib enamiku ajast kas tööl või spordisaalis. Süüdistamine, solvumine, tujutsemine ja mitterääkimine ainult süvendavad tekkinud olukorda.

4. Alateadlikus suhtes sa usud, et hea suhe saab alguse “õige” partneri valikust. Teadlikus suhtes mõistad, et sul endal tuleb saada “õigeks” partneriks. Mõistad, et hea suhe vajab pühendumist, distsipliini ja julgust muutuda ning areneda; rahuldust pakkuva suhte loomine on tööd nõudev protsess.

5. Alateadlikus suhtes on konflikt hirmutav ja kutsub esile kaitsemehhanismid – rünnaku (süüdistamine, ähvardamine, karistamine, kritiseerimine jne) või põgenemise – (enesesse sulgumine, naermine, teema vahetamine jne), mis takistavad teineteiseni jõudmist ja probleemi tegeliku põhjuse selgitamist. Teadlikus suhtes on konflikt arenguvõimalus, mis otsib väljapääsu. Jagades ehedalt ja ausalt omi probleeme ja paludes kaaslaselt abi nendest ülesaamiseks, saavad konfliktidest väljakutsed mõlemale partnerile ja üheskoos neid lahendades muutub suhe tugevamaks ja turvalisemaks ning jääb rohkem aega avaldada tänu ja armastust oma kaaslasele, kellega koos tulest ja veest läbi käidud. Ka kummagi partneri isiksus areneb tolerantsemaks, usaldusväärsemaks, avatumaks, turvalisemaks ja julgemaks.

Sille Jõgeva

Imago suhteterapeut
Harju maakond

Autorist

Minu nimi on Sille Jõgeva. Tänaseks olen veendunud, et suhted määravad elukvaliteedi. Olen mõistnud, et rahus ja rõõmus elamise võti seisneb turvalises ühenduses teiste inimestega, eelkõige oma lähedastega - partneriga ja lastega. Turvaline ja teadlik paarisuhe annab võimaluse kogeda aina sügavamat rõõmu ja rahulolu ning mõistmist, toetust neil eluhetkedel, kui seda enim vajame. Olen kogenud, et: suhet o...


Selle artikliga koos loetud