Arvamuslugu. Hüpnoos: Ärevus

Ärevus on seisund, mis ilmselt pikemat tutvustamist ei vaja. Mingis eluetapis on vist enamik selle käes kannatanud. Mõningatel inimestel on tegemist ajutise või koguni ühekordse kogemusega, kuid on ka suur hulk neid, kelle jaoks ärevushäire käib igapäevaeluga ühte sammu. Igaljuhul on tegemist teemaga, millest palju on kirjutatud ja mille tervendamise juurde viib suur hulk erinevaid teid. Siinkohal aga tahaksin peatuda ärevushäire ühel tervendamise abivahendil, milleks on hüpnoos.

Vaatame juhtumit, kus minus tekitavad jahedad ja niisked ruumid ärevust. Ma väldin oma elus keldrisse minekut, kuna ma lihtsalt muutun ärevaks. Reisil käies ei külasta ma iial koopaid, sest nendes on see rõske niiskus, mis mind ärevaks teeb. Ma ei taha minna lossi ekskursioonile, sest äkki viivad nad selle grupi läbi kuskilt ruumist, mis mu ärevuse üles tõmbab. See tähendab, mul on mingi konkreetne ärevus, mis on hakanud otseselt mõjutama minu elu.

Minu elus ei avaldu olevikus ei midagi muud negatiivset, kui see ärevus. See tähendab, mind ei paelu oma mineviku loos ringi tuiamine, ma lihtsalt tahan sellest konkreetsest ärevusest lahti saada.

Teadlik meel sageli ei mäleta konkreetseid sündmusi, vaid ainult sündmusega seonduvat tunnet. Mul on vastik tunne niiskete ruumidega seonduvalt. Mul ei meenu tingimata ühtegi sündmust, kus ma esmakordselt seda tunnet kogenud olen, aga fakt on see, et täna see ärevus mind elus saadab.

Hypnosis-Coaching.jpg

Hüpnoosi kriitika

Hüpnoosi on palju kritiseeritud selles, et see ei saa hakkama konkreetsete mälestuste tagasi toomisega efektiivsel moel, sest meel sageli sekkub ja konstrueerib loogilise loo. See tähendab, et kui ma hüpnootilises seisundis regresseerun hetke, kus ma lapsepõlves sahvris vitsa sain ja hiljem meenub  mulle kurja näoga ema, siis meel võib panna kokku loo, et ema andis mulle sahvris vitsa. See tundub loogiline ja seega meel usub seda.

Kuna aga meel seda usub ja ma identifitseerun oma meelega, siis võin ma selle vastu võtta kui reaalse mälestuse.

Hüpnoosi puhul on oluline mõista, et meel on justkui vaid üks arvamus. Ta ei ole tingimata õige ega tingimata vale. Ta on arvamus ja kindlasti tasub sellesse arvamusse süveneda, kuid käsitleda seda eelkõige esialgu võimalusena ja mitte tõena.

Hüpnoos ärevuse raviks

Kuna meel, erinevalt elust, toimib loogilisuse printsiibil, on hüpnootiline keel ja hüpnootilised võtted ka sageli ebaratsionaalsed ja hektilised. Selle eesmärk on järgneda emotsionaalsele laengule, mitte tingimata meele loodud järelduslikule loole, et mõista mälufragmente, mis võimalikult tervikliku pildi aitaksid kokku panna emotsionaalsest haavast, mida ma võin kanda. Emotsionaalse haava tekkimisel ei ole alati kasu loogilise loo mõistmisest, sest haavata saamine on niivõrd subjektiivne ja seetõttu on oluline fookus hoida just sellel emotsionaalsel laengul.

Vahel on kasu niiöelda emotsionaalse laengu forsseeritud suurendamisest, et nii välja suruda olulised mälupildid. Näiteks võime hüpnootilises seisundis eesmärgipäraselt suurendada teatud emotsionaalset laengut selleks, et kätte saada sellega seonduv lugu. Teistel juhtudel võib selline käitumine põhjustada re-traumatiseeritust. See tähendab, et mitmeid terapeutilisi võtteid kasutades olen ma jõudnud arusaamale, et 3-aastasena juhtus minuga sahvris tõesti midagi koletut, siis ei pruugi hea mõte olla sellesse kogemusse kohe taassukelduda. Näiteks kui sellest olukorrast ilmneb seksuaalne väärkohtlemine, võib mul teraapiaseansi järgselt olla seksuaalelu kaua väga häiritud, sest minevikus toimunud trauma on taaselustunud.
Selliste kohtade peal võib kasu tulla nn osade teraapiast. 

Osade teraapia

Minu identiteet koosneb erinevatest rollidest ja erinevatest nö “minadest”, keda ma koondnimetuse all “Minaks” pean. Lihtsustatult öeldes olen ma ühtmoodi, kui ma suhtlen oma emaga, teistmoodi, kui ma suhtlen oma partneriga ja kolmandat moodi, kui ma suhtlen oma parima sõbraga jne. See tähendab, et mingi identiteedi osa saab teatud olukorras minu jaoks primaarseks.

Loomulikult on sellel identiteedil oma ilu ja valu lugu, mis on ta loonud just selliseks nagu ta parasjagu on, aga hetkel me sellesse teemasse ei sukeldu (loe: Psühhoteraapia: Identiteet). Hoopis kasutame seda teadmist erinevatest identiteetidest, kui vahendit mõistmaks seda, et trauma ei ole aset leidnud minu tänase minaga, vaid ühe minu identiteedi osaga, kes antud juhul on Haiget Saanud Laps 3ndast eluaastast. Osade teraapia raames õpime omama distantsi oma erinevatest identiteetidest ja sealt saadud teadmistega saame ka hüpnootilisel sekkumisel abi.

Teisisõnu saame luua teatud olukorra, kus traumatiseeritud identiteediosa ei osale hüpnootilisel sekkumisel, vaid on meie minade arsenalis tõstetud ajutiselt turvalisse kohta. Nii vähendame me re-traumatiseerimiskogemuse negatiivse mõju võimalikkust ja teeme hüpnootilisest sekkumisest turvalisema protsessi.

o-ANXIETY-SLEEP-facebook.jpgHüpnoosi piirid

Hüpnoos võib olla arvestatav meetod ärevusega tegelemiseks, kuid sageli mitte selle soovitud moel. Miks ma midagi sellist ütlen? Nimelt sellepärast, et sageli ootavad inimesed hüpnoosilt re-programmeerimist. Lühidalt tähendab see seda, et ma ei soovi oma ärevusega niiskete ruumidega seonduvalt tegeleda ja mulle meeldiks, kui te mu meele hüpnoosis ümber programmeeriksite viisil, et ma mainitud ärevust ei kogeks. Teisisõnu soovin ma, et mind hüpnotiseeritaks õnnelikuks.

Hüpnootilise suggessiooniga saame vahel sisendada teatud tundmuste algeid ja veenda meelt teatud stsenaariumite kokkusobivuses, kuid mind ei saa hüpnoosiga reaalsuses uskuma panna, et ma olen Batman. Hollywoodi filmis saab kindlasti sedagi.

Seega võib hüpnoosist sageli ärevuse ravis tublisti kasu saada, kuid tihti ühe terapeutilise meetodina paljude teiste seas, et tervenemisprotsess oleks turvaline, tõene ja efektiivne.

Robert Randma

Kehapsühhoterapeut
Harju maakond

Autorist

SOMA: Kehapsühhoteraapia assotsiatsiooni president
Euroopa transpersonaalse assotsatsiooni sertifitseeritud terapeut. www.eurotas.org


Oma töö puhul pean olulisimaks kliendiga sügavat kohtumist ja empatiseerumist ja selle pinnalt teiste perspektiivide ja suurema avatuse või lahenduse poole liikumist. Minu töö põhirõhk lasub kehapsühhote...


Selle artikliga koos loetud